Hoonete soojustamine, puit- ja krohvfassaadid

Elumaja ja ärihoone välispiirded peavad olema piisavalt soojustatud ja õhkupidavad. Kütteenergia säästmiseks tuleb pöörata tähelepanu lagede, seinte ja põranda soojustamisele. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse vajadusest tagada hoone energiatõhusus, ruumide soojus ning vältida hallitust ja kondensaati külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.

Enne renoveerimist ja lisasoojustamist võiks kaardistada hoonepiirete õhupidavuse ja suuremad õhulekke kohad. Välistarindeid mõjutavad peale välisniiskuse ka hoone siseniiskus. Niiskuse liikumine läbi tarindite on loomulik, oluline on, et see ei kondenseeruks, vaid väljuks piirdest auruna.

Piirdesse kogunenud vesi muudab materjali omadusi: soojusjuhtivus halveneb, suureneb mahumuutus, soojustus hakkab vajuma, materjalist eraldub rohkem ühendeid, tekib hallitusseente oht.

Seintele võib tekitada kahjustusi kondenseerunud veeaur. Kõige suuremad probleemid võivad tekkida, kui mõtlematult hakatakse soojustama maja seestpoolt. Suur suhteline niiskus loob sobiva elukeskkonna hallistus- ja mädanikseentele või tolmulestadele.

Liigniiskus tekib inimestest. Üks inimene võib ööpäevas tekitada 2kg niiskust ja ekstreemsetel olukordades terve pere 13kg või 4,1 kg inimese kohta. Sellistes tingimustes muutub väga oluliseks aurutõke ja ventilatsioon. Ventilatsiooni ülesanne on see veekogus välja viia.

Usalda oma hoonete soojustamine spetsialistidele, kes oskavad ennetada hoonetes tulevasi probleeme ja leida kestvaid erilahendusi Teie eramule või ärihoonele.


Hoonete soojustamine, puit- ja krohvfassaadid

Elumaja ja ärihoone välispiirded peavad olema piisavalt soojustatud ja õhkupidavad. Kütteenergia säästmiseks tuleb pöörata tähelepanu lagede, seinte ja põranda soojustamisele. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse vajadusest tagada hoone energiatõhusus, ruumide soojus ning vältida hallitust ja kondensaati külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.

Enne renoveerimist ja lisasoojustamist võiks kaardistada hoonepiirete õhupidavuse ja suuremad õhulekke kohad. Välistarindeid mõjutavad peale välisniiskuse ka hoone siseniiskus. Niiskuse liikumine läbi tarindite on loomulik, oluline on, et see ei kondenseeruks, vaid väljuks piirdest auruna.

Piirdesse kogunenud vesi muudab materjali omadusi: soojusjuhtivus halveneb, suureneb mahumuutus, soojustus hakkab vajuma, materjalist eraldub rohkem ühendeid, tekib hallitusseente oht.

Seintele võib tekitada kahjustusi kondenseerunud veeaur. Kõige suuremad probleemid võivad tekkida, kui mõtlematult hakatakse soojustama maja seestpoolt. Suur suhteline niiskus loob sobiva elukeskkonna hallistus- ja mädanikseentele või tolmulestadele.

Liigniiskus tekib inimestest. Üks inimene võib ööpäevas tekitada 2kg niiskust ja ekstreemsetel olukordades terve pere 13kg või 4,1 kg inimese kohta. Sellistes tingimustes muutub väga oluliseks aurutõke ja ventilatsioon. Ventilatsiooni ülesanne on see veekogus välja viia.

Usalda oma hoonete soojustamine spetsialistidele, kes oskavad ennetada hoonetes tulevasi probleeme ja leida kestvaid erilahendusi Teie eramule või ärihoonele.