Vundamendi soojustamine

Vundament

Maja niiskuskahjustused saavad sageli alguse vundamendist, mida mõjutab kapillaarniiskus ja lõhuvad külmakerked. Kuid õigesti soojustatud vundamendil püsib maja põlvest põlve. Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti niiskus ja maapinna külmakerked. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapinna sees ning külmakerked hakkavad lõhkuma maja konstruktsiooni. Selleks, et külmakerked hoonet ei kahjustaks, peab vundament toetuma pinnasele, kas allpool maapinna külmumispiiri või madalvundament olema ümber perimeetri kaitstud nn külmakerke-kaitsega – horisontaalse soojustusega pinnase sees.

Sokli soojustamine

Vundamendi sokli osa tuleks kas seest või väljapoolt soojustada nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks – seega kulutame liigset energiat maja kütmisel.

Hüdroisolatsioon

Vundamentide soojustamine eeldab alati korraliku hüdroisolatsiooni olemasolu või siis selle täiendavat paigaldamist. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks pigem loobuda sokliosa soojustamisest, sest see võib rikkuda hoone niiskusrežiimi.

Enim kasutatavad vundamendisoojustused on vahtpolüstüreenmaterjalid

  • XPS Styrofoam- on valmistatud ekstuuder-meetodil, st sama materjal pressitakse vormi surve all. XPS on kinnise kärgstruktuuriga toode, kärgede vahel puuduvad tühimikud, mille kaudu niiskus saaks materjali imbuda.
  • EPS vahtpolüstüreen- on paisutatud polüstüreen-graanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal.Graanulite vahele jääb õhuruum, mis võimaldab niiskusel materjali tungida.

Materjalide omavaheliseks võrdluseks on niiskuskindluse hindamine, sest nii gaasilises, vedelas kui tahkes olekus vee sattumine isolatsiooni vähendab materjali soojapidavust.

  • Antud vahtpolüstüreenmaterjalid uputati 55 päevaks ja võrdluseks on toodud antud testi tulemused ja materjali tootjate enda andmed niiskusimavuse kohta protsentides. (Katse kohta lisainfo artikkel)
  • XPS Styrofoam niiskuse imavus - 1,1%
  • Eps 120 perimeeter niiskuse imavus - 3,3%

XPS styrofoam toodete puhul võib väita, et materjal sobib kasutamiseks ka kõige raskemates tingimustes, sest seda ei ohusta pinnase külmumine ja sulamine ega pinnase kuivamisest põhjustatud veeauru surve. Samuti on XPS toodetel väga kõrge koormustaluvus. Isegi kõige väiksema koormustaluvusega plaadid taluvad lühiajalist – 90 päeva (standard EN 826) koormust vähemalt 250 kPa, vastavalt standardile EN 1606 on garanteeritud pikaajaline koormustaluvus 50 aasta jooksul 110 kPa. Seejuures on materjali kerge lõigata ja töödelda ning lõikekohad ei muutu niiskusele avatuks. Samuti ei lõhu ega vigasta pinnase liikumine materjali struktuuri.


Vundamendi soojustamine

Vundament

Maja niiskuskahjustused saavad sageli alguse vundamendist, mida mõjutab kapillaarniiskus ja lõhuvad külmakerked. Kuid õigesti soojustatud vundamendil püsib maja põlvest põlve. Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti niiskus ja maapinna külmakerked. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapinna sees ning külmakerked hakkavad lõhkuma maja konstruktsiooni. Selleks, et külmakerked hoonet ei kahjustaks, peab vundament toetuma pinnasele, kas allpool maapinna külmumispiiri või madalvundament olema ümber perimeetri kaitstud nn külmakerke-kaitsega – horisontaalse soojustusega pinnase sees.

Sokli soojustamine

Vundamendi sokli osa tuleks kas seest või väljapoolt soojustada nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks – seega kulutame liigset energiat maja kütmisel.

Hüdroisolatsioon

Vundamentide soojustamine eeldab alati korraliku hüdroisolatsiooni olemasolu või siis selle täiendavat paigaldamist. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks pigem loobuda sokliosa soojustamisest, sest see võib rikkuda hoone niiskusrežiimi.

Enim kasutatavad vundamendisoojustused on vahtpolüstüreenmaterjalid

  • XPS Styrofoam- on valmistatud ekstuuder-meetodil, st sama materjal pressitakse vormi surve all. XPS on kinnise kärgstruktuuriga toode, kärgede vahel puuduvad tühimikud, mille kaudu niiskus saaks materjali imbuda.
  • EPS vahtpolüstüreen- on paisutatud polüstüreen-graanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal.Graanulite vahele jääb õhuruum, mis võimaldab niiskusel materjali tungida.

Materjalide omavaheliseks võrdluseks on niiskuskindluse hindamine, sest nii gaasilises, vedelas kui tahkes olekus vee sattumine isolatsiooni vähendab materjali soojapidavust.

  • Antud vahtpolüstüreenmaterjalid uputati 55 päevaks ja võrdluseks on toodud antud testi tulemused ja materjali tootjate enda andmed niiskusimavuse kohta protsentides. (Katse kohta lisainfo artikkel)
  • XPS Styrofoam niiskuse imavus - 1,1%
  • Eps 120 perimeeter niiskuse imavus - 3,3%

XPS styrofoam toodete puhul võib väita, et materjal sobib kasutamiseks ka kõige raskemates tingimustes, sest seda ei ohusta pinnase külmumine ja sulamine ega pinnase kuivamisest põhjustatud veeauru surve. Samuti on XPS toodetel väga kõrge koormustaluvus. Isegi kõige väiksema koormustaluvusega plaadid taluvad lühiajalist – 90 päeva (standard EN 826) koormust vähemalt 250 kPa, vastavalt standardile EN 1606 on garanteeritud pikaajaline koormustaluvus 50 aasta jooksul 110 kPa. Seejuures on materjali kerge lõigata ja töödelda ning lõikekohad ei muutu niiskusele avatuks. Samuti ei lõhu ega vigasta pinnase liikumine materjali struktuuri.